We're up all night to get maki

Kirjutan siis üle pika aja siia, ma ei tea isegi miks. Mannu oli pmst ainus inimene kes seda luges ja temast pole ma juba ligi kuu aega kuulnud... No ei tea, aga mis seal ikka...


Igatahes, tänane päev erines mu tavalisest argipäevast ikka päris oluliselt - hommikul veits enne üheksat olin Kadaka Selveri juures, et Pärnusse sõita. Nimelt läksime mina, üks mu klassivend ja veel kaks jorssi libedasõidukoolitust tegema (P.S mu klassivend tegelt oli neist suurim jorss).  Sõit võttis miski 2 tundi, aga kurat, see aeg lendas kiiresti - autos nimelt rääkisime maailmaasjadest - rassismist, poliitikast, rahast, pankadest, illuminaatidest, muusikast, millest kõigest veel, aeg lendas. Miski poole tee peale Tallinnast Pärnusse pandi siis mind rooli, polnud väga hullu, pauku ei pannud.

Kohale jõudes pidime veits ootama ja siis viidi libedarajale. No on vähe asju mis on lõbusamad kui autoga lappamine, jama ainult, et need mingid yarised või corollad või ma isegi ei mäleta, mis riisiraketid, olid. Ja see instruktor - noooooo minemunni lihtsalt, pool aega hoidsin naeru täiega tagasi - jään siis libedal pidama, raja kõrva on vihmutid, mis autoklaasi märjaks pritsivad, instruktor selle peale "Türa, nüüd on nad siia ka need sitanikerdised pannud putsinahhui!" Ja siis sellest, kuidas tema nooruspõlves maksis bensuliiter vastavalt 3 kopikat ja 6 kopikat, taara eest aga sai 12 kopikat. Niisiis, peale pidu taara ära ja bensuraha ilusti olemas, no küll oli NL-is muru roheline ja taevas sinine. Ja siis, kuidas see vend seal kõrval rahulikult kellukest jõi. Joob-joob, pudel saab tühjaks... okei... Ja 5 minutit hiljem on tal juba uus pudel käes. Norm. Väga norm.

Welp, Tallinna tagasi me läksimegi, juttu oli veidi vähem, aga mitte väga palju vähem, tee peal sai veel üks hotdog ostetud, sest et kõht oli minemunnikuitühi. Kiiresti pidin sööma tho. Ja kuum oli, suu siiamaani valutab. Butyeah, väga viis tripp oli.

Pildil mina oma shushisüütust kaotamas

Tallinnas helistasin Stinale. Saime kokku n shit ja kuna ta on mulle juba päris mõnda aega jutustanud, kui hea asi see shushi ikka on ja kuna mul oli raha, siis, well, läksime shushit sööma. Dream makis. 6.80. Ja virsikujäätee. 1.50. Jah, mul vahest on numbrite peale hea mälu. Nimede peale mitte. Nägude peale ka ta väga hea pole, seega, ära solvu, kui ma sind kohtan ja ma sind ära ei tunne. Või kui tunnen, siis nime ei mäleta.

Stina teise mehe taldrikut katsumas. Heart = brake :'c

Anyway, see shushivärk ei olegi nii jube kui arvasin. No toores kala, kuidas see saab hästi maitseda kui isegi küpsetatud kala just mingi eriline hõrgutis ei ole. Aga tuli välja, et ei olnudki toores kala. Dream maki - lumekrabi, kreemjuust, avokaado, kurk. 8 tükki. Mina sõin neist 3 ära, oleks neljanda ka ilmselt söönud, aga, hea inimene nagu ma olen, lasin Stinal selle ära süüa. Ja, well, siis saatsin ta tööle ära, tegime veel suitsu jaa suht byebye, bussi peale - kesklinna - bussi peale - koju. Siin ma nüüd siis istun ja mõtlen. Õlust.