A.Le Coq premium ja Metallica

Mitte, et ma siin nüüd premmi ja Metallica seostest kirjutama hakkaksin. Kuigi James'i kuulus väljend "More beer" kõlab viimasel ajal lihtsalt järjest tihedamini kõrvus. Ja mida aeg edasi, seda rohkem ma mõtlen, mis minust saab. Ehk poleks pidanud keskkooli minema? Tahaks midagi muud teha. Kirjutada võib-olla. Või bändi teha. Ja õlut juua. Palju. Kas minust on alkohoolik saamas? Ei tea, loodan, et mitte, sõltuvusega inimesed on nõrgad.

Praegu on ülepldises plaanis ikka väga sitt tuju, nii on iga kord, kui ma mõtlen sellest, kus ma hetkel olen, mida ma tahan, mis minust saab, mis olnud on. Ergh, ma ei tea. Kunagi polnud absoluutselt sellist probleemi, mõtlesin, et tulevik on kindel, et ma kunagi hakkan tubliks. Jah, kindel on siiamaani see, et kunagi ma Tartusse elama lähen. Seal ma olen sündinud, seal ma suren, sinna mind maetakse jne. Üleüldse, ma ei saa aru, mis viimasel ajal toimub, miks ma järjest tihemini sellise pasa peale mõtlen? Elu peaks olema lõbus, elada tuleb hetkes, muidugi mitte ennasthävitavalt ja tagajärgedele mitte mõeldes, aga siiski, lõbus peab olema, nalja peab saama. Aga näe, nüüd olen mina see, kes kuhufi musta auku on kukkunud. Miks?

Mitte, et ma ennast ära hakkaksin tapma nüüd. See on siiski üks mu kindlamaid põhimõtteid - enesetapjad on värdjad. Nad poleks pidanud kunagi sündimagi, I mean, kuidas saab üks inimene NII egoist olla? Aga siiski, vahel mõtlen, et jätaks kõik pooleli. Aga ma ei tee seda. Või noh, siiamaani pole teinud, ilmselt ei tee ka. Praegugi kirjutan vahelduva eduga oma keskkooli uurimustööd.  Vahelduva eduga as in, ma tegelt pole sellega eriti kaugele jõudnud. Aga küll ma jõuan, lihtsalt materjali on raske leida. Kirjutamine on lihtne. Vägagi. Tegelt oleks pidanud üldse teise teema valima, mõne praktilise töö. Aga nüüd on liiga hilja seda teha.

Igal juhul on praegu tunne, et ma tahaks lammutada ja lõhkuda. Üks korralik moshpit kuluks praegu ära. Mõne eriti agrssiivse bändi saatel. Samas hetkel mängib mul Metallica. Lugusid väga ei vali hetkel, aga siiamaani on sattumad neilt rahulikumad lood. Metallica mängib sellisel hulgal üle pika aja, kuid tõsiselt meeldib praegu. Mõtlen aegadest, mis vist olid 4-5 aastat tagasi, kui Pede tänu inule põhiliselt jõudis Metallica ja metalini ja kus tema tegelikult mõjutas ka mind mõttetu õnts-õnts-õnts muusika kuulamine lõpetada. Kuigi tegelikult olen ma üles kasvanud Metallica ja Vennaskonnaga, oli minu elus selline periood, kus ma arvasin, et oleks lahe sitta muusikat kuulata. Aga, well, maitse üle ei vaielda, maitse üle kakeldakse, seega, kui keegi minuga hetkel muusikamaitse üle "vaielda" tahab, siis palun väga, come at me bro.

Aga täna tuleb vist suhteliselt lühike postitus. Ei saa ennast siin blogis päris tühjaks valada - uurimustööd vaja kirjutada, tähtaeg läheneb. Kuigi tegelt väga ei viitsi, aga mõttetu oleks keskkool nüüd pooleli jätta - see oleks 2 raisku läinud aastat. Lihtsalt ei ole mõtet. Ja hetkel suurim võimalus Tartusse võimalikult varsti elama saada on Tartu Ülikool, seega vist peab pingutama. Lõpuspurdi ära tegema - 11. ja 12. klassi lõpetama.

Siis kui James'il veel pikad juuksed olid.