Koobas mäe taga orus: Ma ei ole surnud...S

...lihtsalt pole viitsinud kirjutada. Ja aega pole ka olnud. Aga enamjaolt pole ikka viitsinud. Aga täna rahuldan ma veidikene teie uudishimu. Just nii lahke ma olengi. Ajaliselt ma siin üles ei hakka lugame, mis ma eelmisest postitusest saadik korda olen saatnud. See oleks lihtsalt igav. Niisiis räägin teile võimalikult detailirohkelt oma eredamatest mälestustest.

Ehh... Mingil hetkel sai kool läbi... Ja noh, enne seda oli veel lõpukell, kus me ilusti 12. klassid ära saatsime :') Osalesin näidendis, suur saavutus, arvestades, et ma üldjuhul koolis ikka mitte sittagi korda ei saada. Juutuubis on see ka olemas, kahes osas, esimese osa lingi panen siia, teise otsite ise üles. Palun: https://www.youtube.com/watch?v=o_ZSpUfSvgo Iseenesest oli päris tore... Kuna näidendiks oli meil vaja walteripudeleid, oli Daniel(vist oli Daniel, see oli nii ammu ju) piisavalt lahke, et kella kümnest kiiresti poodi lipata ja kaks walterit ära tühjendada. Rekvisiitideks siis...Näidend ise oli küllaltki lühike ja proove me selleks tegime väga minimaalselt... Mõnest füüsikatunnist sain siiski minema. Ja mõnest teisest tunnist ka vist. Ei mäleta ja ei koti... Niikaua vähemalt mitte kuni augusti lõpp kätte jõuab (väga järsku muidugi) ning ma pean tunnistama fakti, et kohekohe on vaja kooli minna ja langen musta masendusse. Aga praegu on mul pohuj. Siis ilmselt ka, aga vähem.

Lillega oleme muidugi pidevalt ninapidi koos. Käin tema juures, tema käib minu juures, väga fun igatahes. Aeg läheb ainult väga ruttu niimoodi. Mis tähendab, et suvi läheb ka ruttu niimoodi. Äkki peaks ära lõpetama? istuks kodus ja igavleks, et suvi võimalikult aeglaselt läheks. Probably not gonna happen.

Jannipäeva veetsin ka siin kodus Lillega kahekesi. Õlu, grill, võikud, pitsa. Jube pitsa. Öeldakse külle, et seks on nagu pitsa, kui see pole hea, siis on see ikkagi päris hea. Aga see pitsa ei olnud hea. Üldse mitte. Väga palju Adventure Time'i. Hackers't vaatasime. Ma olin seda varem näinud, aga siiski, The best cheesy movie ever made probably. See film on lihtsalt nii jube, et ta on väga hea. Jah noh üldse... Mõnus oli mitumitu päeva mitte sittagi teha. Midagi me ikka tegime, aga nendesse detailidesse ma laskuda ei kavatse ;) 25. Lille läks ja ma jäin üksi koju... Õnneks ainult üheks ööks, 26. ootas mind Vana-Vigala ja Hard Rock Laager!

Laager ise algas siiski 27. aga rahvas hakkas juba päev enne sinnapooel voorima. Lihtsalt telklasse ja Läburindile. Kui ma kohale jõudsin oli igatahes viikingite telk juba püsti, nimelt olid nad sinna juba kaheksast jõudnud. Nojah, pood oli kinni juba ja alkoholi ma kaasa ei võtnud. Õnneks oli Rainer piisavalt lahke ja jagas minuga õlut. Kuigi me olime temaga juba eelmine õhtu Läburindi ideed arutanud, tundus esialgu, et asi jääb ära, sest Kirke Ja keiu polnud piisavalt vanad, et peole sisse saada. Üksi ma sinna minna poleks osanud. Siis aga nägin ma Angerjat, kes oli korraks Läburindilt telklasse tulnud, hetkegi mõtlemata pakkusin, et ma lähen temaga kaasa. Veel liitus meiega Rauno. Ohjah, elu on ikka seiklus... Esialgu tundus, et Karl üritab meid metsa vahele viia, no kurat, annab ikka kooli niimoodi pooleldi sohu ehitada... Väga mõistlik pidu oli - pilet oli 2euri, laval oli 4(head) bändi. Õlle hind oli 1eur per purk. No elu on ilus. Jõudsime kohale, võtsin kohe 2 õlut, tunne oli lihtsalt liiga kaine, ühe viisin Raunole ja nii see läks, järgmised õlled tegi tema välja. Enne kui Kurjam lavale tuli, võtsin ma veel kogu raha eest õlut... 4 tükki vist sai, selleks ajaks olin ma ikka täitsa mitu tükki juba ära joonud, ajasime Raunoga lava ette ennast ja jõime ja lõugasime ja ma ei tea, mälestused on udused. Väga lahe on igatahes, Kurjam on awesome! Viimaseks bändiks tol õhtul oli Revolver. Esitasid Nirvana Unpluggedi kava. Mõnus, järgmiseks päevaks oli igatahes läinud hääl garanteeritud. Lõpus veel kutsusin trummarit suitsule, aga mees ei suitseta. Õigesti teeb kah. Rauno olin ma selleks ajaks juba ära kaotanud, arvasin, et mees oli juba telklasse tagasi liikunud. Ilmselgelt mitte, no kurat kus on ikka inimesi olemas... Olin poolel teel telklasse kui mulle liikusid vastu Rainer, Kevin, Keiu ja Kirke, kellel oli telefoni otsas väga faking purjus Rauno, kes ei teadnud, kus ta asub. "öäööä, ma läkisn sohu, ma ei tea kus ma olen" ja "kas ma nüüd panen püksid jalga?" kostis telefoni teisest otsast. Kõigil peale Kevini paistis lõbus olevat. Arusaadav kah, Kevin on nimelt Rauno noorem vend, ma oleks ka ilmselt natuke närvis, kui ma oma püksata venda peaks sohu otsima minema... Õnneks olen mina see vanem vend, keda tavaliselt tuleb püksata soost otsida c: Welp, lõpuks me ta siiski leidsime ja püksid olid tal jalas! Telklas vist rohkem midagi meeldejäävat ei juhtunudki. Natuke juttu ja telki tuttu... Hommikul oli telk ilge saun igatahes. Ma olin mingi kaheksast jalul juba, väga meeldiv olla ei olnud, õnneks nägin Angerjat, kes oli nõus minuga oma sooja õllet jagama. Suitsu sain vist ka kuskilt, ei tea. Mingil hetkel igatahes polnudki enam nii halb olla, ilm oli mõnus. Angerjas oli parajasti koos oma rahvaga poodi liikumas, nii ma siis jõlkusin nendega kaasa, sest et raha mul ei olnud. Raha saabus hiljem koos Emili ja piletiga. Ma arvan vähemalt et see oli see hommik, neid päevi on küllaltki raske eristada seal, iga hommik algab samamoodi - palav telk ja paks pea ja iga õhtu lõpeb telgis magamiskotis lõdisedes. Õnneks oli magamiskott hea, väga kiiresti tõmbas soojaks. Tagasijõudes vist oli Võru rahvas juba enamvähem jalgele ennast saanud... Kurat ei tea kah... Midagi ma sel hommikul igatahes tegin. Mingil hetkel (siis oli juba päev) liikusid Võru omad festari alale ära, ma nendega liituda ei saanud, mu pilet jõudis alles HRL-i bussi ja Emiliga. Niigi olin kuskil tund aega telklas sisse-välja käinud lubadusega, et sõber kohe-kohe jõuab piletiga. Õnneks olid turvad mõistlikud. Mingil hetkel need MTA bussid igatahes jõudsid. Tuttavaid nägusid oli ikka omajagu - Joosep oli kohal, Uku nägin ära, Al-Touby jne... Emiliga(hehehehe Emiliga...) võtsime kohe piletid ära ja sain uhkelt ja seekord täiesti ausalt telklaagrisse sisse. Emil pani enda telgi- ja Joosep oma "peldiku" püsti ja nii me läksimegi poodi õlle järgi. Mul nimelt oli hommikuselt luurekäigult infot, et kasti sassi saab 10 euriga. Reaalsus oli aga veits kurvem - kõik 10-eurised kastid olid ära ostetud. Nojah... õlut me ikka võtsime, lihtsalt natuke vähem. Telklas avasimeesmiesed õlled, ma vist olin poest mingi salati ja sitaks kahvleid ostnud. Ühe kahvli kasutasin ära ja edasisest jäid need Emili koormaks.Mingil ghetkel jõudsime igatahes festivalialale ka. Vist koos võrukatega. Esimesel sai suuremalt osalt ainult väikeselt lavalt bände vaadatud - Woland, Thrashless, Tharapita ja Winny Puhh. Suurel laval nägin ainult poolt Metsatölli. Woland erilist muljet ei jätnud... Kuigi Rainer rääkis, et pidi sitaks hea bänd olema, nonoh... Tema arvamust ma tegelt hiljem ei küsinud ka, seega ei oska öelda, kuidas tema sellega rahule jäi. Thrashless... Nojah, mehed on peast veits segased. Bassistil lõigati lava peal juuksed maha ja visati rahvasse. Thrashless on hea... Tharaphita... Pole midagi halba öelda. Eesti metalskene eesotsas see bänd minu arvates igatahes on, laval on vennad kõvad, lood on no minemunni kui head, Tharaphita oli ilmselt peamine põhjus, miks ma järgmisel hommikul igalt poolt valutasin. Ja noh Winny Puhh... Kui suurem osa esinejaid olid peast lihtsalt "veits segased", siis türa ma ei saa aru, mis nende vendade peas toimub. Lava ees olid mingisugused õllekünad vist, kust kõik juua said. Ma ei tea, ma päris lava ette ei jõudnud. Vennad lasid alguses mingit totaalset sitta, mingit sorti elektrooniline peeretamine ja peale karjuti venekeelset möla. Täielik bullshit. Rahvast oli palju. Väga väga väga faking palju. Lavaesine oli nii tihedalt rahvast täis, et isegi käte tõstmine oli pingutus omaette. Seda mis seal toimus, võiks ilmselt selle laagri suurimaks moshiks nimetada. Peale Winny Puhhi olin ma omadega nii läbi, et ma pidin korraks telklasse hüppama ja aja maha võtma. Istusime seal Joosepiga ja rääkisime veits juttu, ja siis veel Metsatölli kuulama, sellest nägin kahjuks ainult umbes viimast kolmandikku. Aga väga hea show oli. Mneh, laagrisse tagasi, seal veel mõned õlled kulusid ja sain vist isegi kellegi kadakaviina maitsta. Väga hull ei olnudki, aga kerge kadakamekk on siiamaani suus. Robi ja Keiuga istusime ja vaatasime "filmi"ja jõime õlut. Viikingite telgist lasti nimelt projektoriga muusikavideoid. Ja jälle tuttu ära, järgmine hommik algas ilmselgelt jälle saunaga telgis... Ja sooja õllega. Jälle trippisin ma kellegagi poodi, sest et kõik magasid veel, istusin mingi aja kellegi teise telgi juures, mingil hetkel ärkas Emil, kellel õnneks veel suitsu oli, millalgi toimus kirveviskevõistlus ja millalgi jõudsin ma festivalile Staticat kuulama. Liigutada oli valus. Halb oli olla. Aga tunne oli fucking great Ja jões ujumas. Ei olnud hea mõte, ma vist kuskil minuti suutsin seal vees püsida. Ja mingi eit veel lõugas, et vesi on jummmmmmala soe. Ei olnud. Tädi, teil ilmselt oli soojatajuga midagi korrast ära. Wyrm Sub Terra oli igatahes väga faking awesome. Kurat, bassimees oli omadega totaalselt kinni. Aga see ei takistanud teda laval rummi joomast. Või siis aeg ajalt publiku sekka minemast ja omaenda bändi esinemist vaatamast, samal ajal ise korralikult oma pilli mängides. Mingi wireless saatjad olid neil seal küljes. Jah noh, nende esinemise lõpus sain ma WST trummipulga kah. Lahe! Cantilena oli teisel päeval. Enne WST-d vist tegelikult, aga meh. Ei pakkunud pinget. siis vist vahepeal jälle telklas, Di-ga liikusime Goresoerdi vaatama. Palju ei näinud, oli edasi vaja Anselmo ajaks lava ette jõuda, aga nii palju kui nägin, oli mõnusalt brutal see asi. Anselmo, noh jah, oli Anselmo. Väga positiivne inimene, mõnusalt brutal muusika, headbangisin nii palju kui mu niigi valus kael seda kannatas. Üllatavalt palju kannatas. Pärast lava ääres jagas kogu bänd(välja arvatud mister Anselmo isiklikult, ei tea, mis kurat tal viga oli sinna mitte tulla) lava ääres autogramme. Di sai endale kaks koopiat kolme autogranniga, ma lasin Montazeril endale telkla pileti peale autogrammi anda. Jälle korraks telklasse, kiired õlled ja tagasi festivalile. Enne Festivali alale sisseminekut saime suitsuliha proovida. Ma pole päris kindel, Kelle oma see oli, igatahes Di seda mulle pakkus. Thou Shell of Deathi laiv oli väga kõva. Tõsiselt kahetsen, et ma sellest nii väikest osa nägin - alguseks kahjuks ei jõudnud, ja enne lõppu pidi teise lava juurde minema. Behemoth. Bänd, mis on armastatud, bänd mis on vihatud. Eriti Poolas, nende päritolumaal. Ei ole midagi öelda, väga hea lavaline liikumine, super rekvisiidid (vahepeaal oli tüübil mingit sorti urn käes, kust tossu tuli. Väga vastu hakkava lõhnaga oli, onu matuseid tuletas meelde, aga noh, eks ta nii oligi mõeldud). Mosh jäi kahjuks pisikeseks, suurema osa aja veetsin ma lava ees headbangides. Peale Behemothi tagasi telklasse. Oijah... Istusime võrukate juures Di-ga. Kus mõni ikka suudab ennast purju juua. Ühel hetkel igatahes otsustas ta, et ta tahab ringi trippida ja minu kaasa võtta. Jah, ma läksin. Selleks ajaks oli ta juba jõudnud ilmselt umbes täpselt liiga palju kordi no ikka väga kõva häälega küsida igalt möödaminejalt "a kas sina tead misasi on black metal" (vastuseks on must metall btw, mingit sorti Tartu nali, millele ma kahjuks pihta ei saa... Ju ma siis olen loll) ja "a kas sina tead, kes sul eile külas käis võibolla?" nonoh... Liigusime mööda telklat ringi, siis telklast välja, teiste Võru inimeste juurde, istusime seal mõnda aega ja liikusime edasi. Kui me Jürksi ja Robi juurde jõudsime, ei suutnud mina igatahes natukene liiga kõva hääle ja na tuke liiga korduva jutu ja natukene liiga purjus Di-d välja kannatada ja läksin telki tuttu. Enne jõudsin ta perse ka saata (anna andeks Di, juhtub c:) Ja ohwell, pühapäeva hommik erines teistest ainult selle poolest, et ma ei ärganud mitte palavuse peale, vaid selle peale, et mulle telki vihma sadas. Kes see loll siis mu telgile katte unustas peale panna..? Mingil hetkel sain metalistide bussiga sealt tallinna poole, Emiliga käisime baltas sealsest burksisööklast läbi, võtsime poest apelsinimahla ja krõpsu ja nii läks meie mõlemi viimane raha. Koju, pessu, süüa ja varakult tuttu.

Ehh.. perse... Nahui ma nii palju pean kirjutama..? :D

Nii ma siis saingi täpselt 2 ja pool päeva kodus olla, edasi Hagerisse. Jah, Lille juurde. Jällegi, mõnus rahulik olemine. Kohale jõudsin ma sinna ilgelt vara, kuskil ühe paiku(päeval), esialgu ei julgenud ukselegi koputama minna, miski auto oli maja juures. Igatahes kui mulle uks lahti tehti, hüppas üks põngerjas mulle kaela kohe... Ohjah, Roosi vist on veits peast soe c: But still, she's awesome. Lille oli vaevalt voodist püsti saanud ja otsis seal oma lehmapidžaamapükstes oma läätse taga. Jube kurb vaatepilt - poolpime Lille oma läätse otsimas. Ma seal proovisin teda aidata ja lõpuks (tänu minu antud soovitusele, jah ma olen tubli, aitäh) leidis ta selle laua pealt. Ja nii me siis olime seal, suurema osa ajast suhtkoht kahekesi, ta ema ja Roosi läksid neljapäeval kodust minema, puhkama kuhugi. Veidike draamat, aga suurema osa ajast oli igatahes väga hea olla. Täna tulin sealt lõpuks tulema. Laulupeol käisin, mjah, eesti rahvas on tore rahvas, aga see üritus on liiga ülerahvastatud. See vist ongi nüüd kõik. Rohkem ma igatahes kirjutada ei viitsi, vaatab, äkki leiab mõned pildidki teile. Enamus neist on Lille blogist, go check it out, people: ehalill.blogspot.com

See oli siis millalgi kui Lille siin käis

Ja iga kord kui ta siin käib, lõpeb asi umbes taolise kaosega...

Yeah.... Räigelt omnom. Do recommend!

Aitan mingil piffil ühikast välja kolida

Jaanipäev... Vist?

Don't kill me pl0x c: Skype siis.

Joosepi peldik

Ma tegelt ei pildistanud mitte seda perset, vaid seda, kui kitsas
oli väikse lava esine. Kui perse omanik ennast puudutatuna tunneb,
siis teadku, mina sellist perset ei puudutanud.